B-kategooria.

Kursused algavad igal kuul ja kestavad 6-8 nädalat, mille jooksul toimuvad teoorialoengud, õppesõidud ja meditsiinilise esmaabi kursus. Teooriatunnid toimuvad:  esmaspäev ja kolmapäev või teisipäev ja neljapäev kell 17.00 – 19.00  Õppesõidud toimuvad kokkuleppeliselt õpilastega.

Autokoolis õpetatakse B-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava järgi.

Autokool lõpeb kooli teooria-ja sõidueksamiga.

Esmase juhiloa taotleja võib riikliku teooriaeksami teha ette kuus kuud ja sõidueksami kolm kuud enne 18-aastaseks saamist.

Piiratud õigusega juhiloa taotleja peab eksamipäevaks olema 16 aastat vana.Õppima võib tulla 15,5 aastaselt.

Autokoolis Rool kasutatakse õppesõiduautodena Volkswagen Golf VII

Autokoolis vajalikud dokumendid:

Foto

 Isikuttõendav dokument

 Tervisetõend perearstilt.

 Tule õppima!

OÜ Rool

B- kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava

 Juhi ettevalmistamise eesmärgid

Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua võimalused, andmaks õpilasele teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt B- kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused:
1)vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;
2) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.

3)oskus näha ohte ning valida õige kiirus ka libedal ja pimedal teel sõites.

Õpetamise korralduslikud alused

Õppekava koosneb teooria- ja sõiduõppest ning praktikumidest. Õppekava kogumaht on 105 tundi, millest iseseisvat tööd on vähemalt 52 tundi, auditoorset tööd on vähemalt 28 tundi, sõiduõpet on vähemalt  23 tundi ja praktikumideks on 2 tundi. Osavõtt kõigist auditoorsetest-, sõidu- ja praktikumitundidest on kohustuslik.

Tegevused ja meetodid õpiväljundite saavutamiseks

Õppekava läbimisel on õpilasel vajalik teha hulgaliselt iseseisvat tööd. Vajalik on lugeda õppejõu poolt koostatud õppematerjale, sõiduauto kasutusjuhendit, Liiklusseadust, Liikluskindlustuse seadust ja teisi liiklusalaseid õigusakte. Vajalik on otsida informatsiooni veebilehekülgedelt. Koostada individuaalseid kavasid ja plaane. Auditoorsetes- ja õppesõidutundides kasutavad õppejõud erinevaid õppemeetodeid: visualiseerimine, aktiveeriv loeng, rühmatöö, arutelude tekitamine ja suunamine, oma kogemuse jagamine, probleemülesannete lahendamine ja  arengutreening.

Hindamismeetodid ja – kriteeriumid

Õppekava jaguneb kolmeks mooduliks. Iga järgneva mooduli läbimise eelduseks on eelneva mooduli läbimine ja selles määratud õpiväljundite saavutamine. Õpiväljundite saavutamist teooriaõppes kontrollib õppejõud iga mooduli läbimise järel individuaalselt, õpilasele esitatud küsimustiku põhjal. Iga küsimustik sisaldab kolmkümmend avatud küsimust. Õpiväljundite saavutamise lävendiks on, et õigesti on vastatud viiekümmne viiele küsimusele. Küsimustele vastamine toimub autokooli õppeklassis, abimaterjali kasutamata. Õpiväljundite saavutamist sõiduõppes kontrollib sõiduõpetaja iga mooduli lõpus, õpilasele antud sõiduülesande tulemuste põhjal. Õpetaja ja õpilane analüüsivad ülesande täitmise tulemuslikkust ja koos jõutakse ühise otsuseni õpiväljundite saavutamise kohta. Õppekava läbimisel sooritab õpilane liiklusteooria ja sõidueksami. Liiklusteooriaeksam koosneb kuuekümmnest valikvastustega küsimusest, millest õigesti peab olema vastatud viiekümmne viiele. Sõidueksam on sooritatud positiivsele tulemusele, kui õpilane on omandanud õppekavas ette nähtud oskused ja käitumise, ning on suuteline sõidukit juhtima iseseisvalt, ohutult, keskkonda säästvalt,on võimeline sõidukit juhtima ohutult pimeda ajal ning libedal teel. Kasutatakse mitteeristavat hindamist, kus tulemuseks märgitakse sooritatud või mittesooritatud.

Õppeainete läbimise ajaline plaan

Õppekava läbimise nominaalaeg kokku on seitse nädalat. Esimese mooduli läbimise nominaalaeg on kaks nädalat. Teise mooduli läbimise nominaalaeg on kaks nädalat. Kolmanda mooduli läbimise nominaalaeg on kaks nädalat.   

Algaste

 

Teooriaõpe

Sõiduõpe

 

Moodul 1

Õppe-tunde

Moodul 1

Sõidu-

tundi

 

Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest.

 

 

 

 

 

10

Juhi tööasend ja turvavarustus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16

 

Iseseisvaks õppimiseks juhendamine.

Sõiduki käsitsemine.

 

Liiklus kui süsteem.

 

Ohutu liiklemise põhimõtted.

 

Teiste liiklejatega arvestamine.

 

Sõiduki turvalisus.

 

Inimene sõidukijuhina.

Esimese mooduli vahekontroll

 

Moodul 2

 

 

 

 

 

 

 

 

10

Moodul 2

 

Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites.

Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel.

 

Sõidujärjekord  sõites.

Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides.

 

Sõidu eripära, asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis.

 

 

Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine. 

 

Käitumine liiklusõnnetuse korral.

Teise mooduli vahekontroll

 

Moodul 3

 

 

 

 

 

7

Moodul 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6

 

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige.

Möödasõit, möödumine ja ümberpõige.

 

Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil.

Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal.

 

Keskkonda säästev auto kasutamine.

Keskkonda säästev sõiduki juhtimine.

 

Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes.

Peatamisteekonna pikkust mõjutavadtegurid ja riskide ennetamine

 

Algastme libedasõidu harjutuste

sooritamine.

 

 

 

Esmaõppe algastme pimeda aja koolitus

 

Pimeda ajal sõiduki juhtimine 

1

Pimeda ajal sõiduki juhtimine

1

 

Kokku esmaõppe algastmes

28

Kokku esmaõppe algastmes

23

Liiklusteooria- ja sõidueksam Maanteeametis

Esmase juhiloa saamine

Lõppastme koolitus

Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes

3

Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine

1

Libedasõidu riskivältimise praktikum

1

Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine

1

Kokku lõppastme koolituses

4

Kokku lõppastme koolituses

2

 

 

 

 

 

 

 

 

                   

 

  1. ALGASTME KOOLITUSE  AINEKAARDID

 

  1. Teooriaõpe

 

T  1.1.

 

Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Aine  mahuline jagunemine

Vähemalt kaks kohustuslikku tundi, millest üks on auditoorne.

Aine läbimise eeltingimused

Pole

Aine lühikirjeldus

Antakse ülevaade juhiloa saamise tingimustest ja korrast, juhikoolituse eesmärkidest ja autokooli õppekavast, õppetöö korraldusest ja õppetööd reguleerivatest  dokumentidest. Seatakse koolitusele ühised eesmärgid.

Aine üldeesmärgid

 

Luua eeldused ülevaate saamiseks  juhiloa saamise tingimustest ja korrast, õppetöö korraldusest, sisust ja mahust. Luua eeldused olukorrale, kus juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud juhi koolituse eesmärgid  ja õpilase juhilubade saamisega ning juhi koolitusega seotud eesmärgid langeksid võimalikult palju kokku.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
  • teab õppetöö korraldust;
  • teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;
  • on omaks võtnud  juhi ettevalmistamise riikliku õppekavaga seatud juhi koolituse eesmärgid.

Iseseisva töö sisu

Töö kohustusliku kirjandusega

Kohustuslik kirjandus

 OÜ Rool õppekorralduse eeskiri; OÜ Rool   B-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava.

Täpsustatud õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane teab:

1)juhi koolituse taotletavatest eesmärkidest ja sisust;

2)õppekava ülesehitusest, koolituse struktuurist ja astmelisuse vajalikkusest nii liiklusteooria kui sõiduõppel;

3)õppe kestusest ja - mahtudest;

4)õpilase teadmiste ja oskuste hindamise alustest;

5)juhiloa (kaasaarvatud esmase juhiloa) taotlejale esitatavatest nõuetest.

 

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

Teema käsitlemist alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, seejärel järgneb loeng mille käigus kasutatakse visualiseerimist. Arutelu käigus püstitatakse koolitusele ühised eesmärgid. Individuaalselt kontrollib õppejõud õpiväljundite saavutamist mooduli lõpus õpilasele esitatud küsimustiku põhjal.

 

 

T 1.2.

 

Iseseisvaks õppimiseks juhendamine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Aine mahuline jagunemine

Vähemalt kaks kohustuslikku tundi, millest üks on auditoorne tund.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitakse pärast tundi ”Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest”.

Aine lühikirjeldus

Lisaks kohustuslikele teooriatundidele ja sõidutundidele on kursuse raames palju iseseisvat tööd. Aine raames täpsustatakse iseseisva töö sisu ja mahtu. Aidatakse õpilasel koostada individuaalne õppeplaan – õppetöö ajaline jaotus, iseseisev töö, õppimine juhendajaga jms. Rõhutatakse õpilase aktiivset rolli õppetöös ja vajadust võtta vastutus oma õppimise eest.

Aine üldeesmärgid

 

Luua eeldused vastutuse võtmiseks oma õppimise eest ja aidata õpilasel koostada individuaalne õppeplaan.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • on valmis vastutama oma õppimise eest;
  • on koostanud individuaalse õppeplaani;
  • teab kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.

Iseseisva töö sisu

Õpilane koostab individuaalse õppeplaani.

Kohustuslik kirjandus

Õppejõu poolt koostatud õppematerjal.

Täpsustatud õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane teab:

1)õpitavat saab omandada tahtlikult ja eesmärgistatult või tahtmatult ning eesmärgita

2)õpitavat saab omandada kas iseseisvalt või õpetaja ja õpilase ühistöö tulemusena

3)mida mitmekesisem on õpetus ja õpitava ainega tegelemine, seda põhjalikumalt aine omandatakse

4)õpiprotsessis on oluline õpitu õigeaegne kordamine, objektiivne ja õigeaegne tagasiside

5)õppematerjal esitatakse siirdega lihtsamalt keerukamale, kus uus teadmine haakub varemõpituga ning aitab seda kinnistada ning nii kujuneb arusaam, et need teadmised moodustavad terviku;

6)õppimine, kordamine ja teadmiste kontroll (ka enesekontroll) teenivad ühist eesmärki

7)iseseisval tööl ja eriti rühmatööl on õpingutes oluline osa

8)õppematerjali esitatakse õppekava kohaselt etappide kaupa, rõhutades olulist

 

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

Teema käsitlemist alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, seejärel järgneb loeng mille käigus kasutatakse visualiseerimist. Individuaalselt kontrollib õppejõud õpiväljundite saavutamist mooduli lõpus õpilasele esitatud küsimustiku põhjal.

 

T 1.3.

 

Liiklus kui süsteem

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava  algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Aine mahuline jagunemine

Vähemalt kaheksa tundi millest kaks on auditoorsed.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud  teooriaõppe moodul 1 ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ning  ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”

Aine lühikirjeldus

Liiklus koosneb mitmest osast – tee, liikleja, sõiduk, seadusandlus – moodustades süsteemi.  Süsteemi erinevad osad on vastasmõjus – muutused ühes kutsuvad esile ka muutused teistes.  Antakse ülevaade olulisemast süsteemi erinevate osade kohta – terminind, liiklusalane seadusandlus, sõiduk, liikluskorraldusvahendid jms.

Aine üldeesmärgid

 

Luua eeldused mõistmaks liiklust kui süsteemi.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;
  • teab  liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;
  • mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
  • teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.

Iseseisva töö sisu

Töö õppejõu poolt koostatud õppematerjaliga ja Liiklusseadusega

Kohustuslik kirjandus

Õppejõu poolt koostatud õppematerjal. Liiklusseaduse paragrahvid: 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8;10;13; 14. Liiklusmärgid, püstmärgised ja teekattemärgised.

Täpsustatud õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane teab:

1)          teeliikluse osategureid ja nendega seotud riske (juht, sõiduk, liikluskeskkond ja teised liiklejad, liikluskorraldus)

2)      ohutu liiklemine eeldab kõikide teeliikluse osateguritega arvestamist

3)      juhi võimalusi ja õiget tegevust, kui juht oskab hankida liiklusinfot õigeaegselt või kui liiklusinfot saadakse hilja pole liiklusõnnetus enam välditav

4)          liikluse üldisi põhimõtteid

5)      juhti, sõidukit ja keskkonda puudutavatest õigusaktidest juhindumise vajalikkust

6)      Liiklusseaduse põhireegleid ja liikluskorraldusvahendite olulisust

7)      Liiklusseaduse üldsätteid ning neis esinevaid mõisteid

8)      vastutust Liiklusseaduse nõuete eiramise korral

9)          mootorsõidukite liigitust juhtimisõiguse seisukohalt

10) liiklusmärkide rühmitamist eesmärgi järgi (hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- ja mõjualamärgid jne)

11)kuidas liiklusmärgirühmi eristatakse märgi kuju ja värvuse järgi

12)kõikide liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi

13)liiklusmärkide mõjupiirkonda ja kehtivusaega

14)fooride erinevate tüüpide ja märguannete tähendust

15)reguleerija märguannete tähendust

16)   teekattemärgise sisu

17)  teekattemärgiste mõjuala

 

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

Teema käsitlemist alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, seejärel järgneb aktiveeriv loeng mille käigus kasutatakse visualiseerimist. Loengut toetavad videofilmid. Individuaalselt kontrollib õppejõud õpiväljundite saavutamist mooduli lõpus õpilasele esitatud küsimustiku põhjal.

 

T  1.4.

Ohutu liiklemise põhimõtted

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava  algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Aine mahuline jagunemine

Vähemalt kuus tundi, millest kaks on auditoorsed .

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.

Aine lühikirjeldus

Võimalikke ettetulevaid liiklusolukordi on väga palju ja neid ükshaaval selgeks õppida ei ole võimalik.  Aine raames analüüsitakse tüüpilisemaid liiklusolukordi ja arutletakse, millised on juhi võimalused tagada ohutus nendes olukordades.  Sõnastatakse ühiselt ohutu liiklemise põhimõtted.

 

Omandatakse piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga ja  märguannete kasutamisega seotud reeglid.

Aine üldeesmärgid

Luua eeldused isiklike ohutu liiklemise põhimõtete väljatöötamiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja  teiste liiklejatega arvestamine;
  • teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;
  • teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;
  • on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.

Iseseisva töö sisu

Töö õppejõu poolt koostatud õppematerjaliga ja Liiklussedusega. Isiklike ohutu liklemise põhimõtete väljatöötamine.

Kohustuslik kirjandus

Õppejõu poolt koostatud õppematerjal, Liiklsseaduse paragrahvid: 18; 33; 39; 46; 47; 48; 49; 50.

Täpsustatud õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane teab:

1)inimesel on tahteline ja tahtmatu tähelepanu

2)juhi tähelepanu peab töötama valivalt

3)juht peab olema võimeline tegelema üheaegselt mitme tähelepanu nõudva asjaoluga

4)aju on loominguline organ, kuid väsib kiiresti

5)oma tähelepanuvõimet peab oskama ratsionaalselt kasutada

6)igas olukorras peab oskama säilitada tasakaalukust

7)juhi võimed ja hoiakud on kujundatavad

8)muutused käitumises sõltuvad juhi soost, east ja sõidustaa˛ist

9)kuidas inimene tähelepanekuid teeb

10)millest sõltub inimese nägemisväli

11)taju eripära

12)kiiruse mõju tähelepanekute tegemisele

13)õige ja ohutu sõidukiiruse määramise põhimõtteid

14)kiiruse piiramise ja soovitusliku kiiruse kehtestamise põhimõtteid

15)Liiklusseadusega määratud üldiste ja liiklusmärkidega kehtestatud kiirusepiirangute järgimise vajalikkust

16)paindlik ja ohutu liiklemine põhineb heal liiklejate vahelisel mõistmisel, õigeaegsete juhimärguannete andmise oskusel ja liiklejate vahelisel ühistööl

17)liikleja peab nägema teisi ja olema teistele liiklejatele nähtav

18)Liiklusseaduse sätteid märguannete kohta

19)võimalusi oma tegevuse teistele liiklejatele mõistetavaks tegemisel ja teiste liiklejate kavatsuste mõistmisel

20)sõitmisel on ohutuse seisukohalt väga tähtis sõiduki asukoht

21)juht peab sõitmise ajal olema teadlik oma asukohast ja veendunud, et see on õige ja otstarbekas enda ning teiste liiklejate suhtes

22)liikluses on alati vaja teada enda ja kaasliiklejate sõidujärjekorda

23) ruumivajaduse sõltuvust sõidukiirusest, teeoludest, sõidukogemusest, reageerimiskiirusest jne.

24)liikluskorraldusvahendite järgimine ja käitumine liiklusreeglite kohaselt võimaldab ohte ennetada

25)liiklusreeglite eiramine põhjustab riskiolukordi

 

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

Teema käsitlemist alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, seejärel järgneb aktiveeriv loeng mille käigus kasutatakse visualiseerimist. Loengut toetavad videofilmid. Loengu käigus toob õppejõud oma kogemusel põhinevaid näiteid liiklusest. Individuaalselt kontrollib õppejõud õpiväljundite saavutamist mooduli lõpus õpilasele esitatud küsimustiku põhjal.

 

T  1.5.

Teiste liiklejatega arvestamine

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Aine mahuline jagunemine

Vähemalt neli tundi, millest üks on auditoorne.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.

Aine lühikirjeldus

Liiklejate käitumises on vanusest, kogemusest, kasutatavast sõidukist jms tulenevaid erisusi. Neid erisusi teades oskab juht teiste liiklejatega  paremini arvestada. Ühe liikleja poolt tehtud viga ei vii vältimatult õnnetuseni kui teine pool teab mida ette võtta õnnetuse ärahoidmiseks.  Arutletakse selle üle, milliseid liiklejate rühmi on, millised on nende käitumise eripärad ja kuidas iga liikleja saab neid eripärasid teades ohutuse tagada.

Aine üldeesmärgid

 

Luua eeldused teiste liiklejatega arevestava käitumise kujunemiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejate rühmi;
  • teab erinevate liiklejate rühmade käitumise eripärasid;
  • teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega  (nt vähem kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
  • omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
  • mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
  • on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.

Iseseisva töö sisu

Töö õppejõu poolt koostatud õppematerjaliga ja Liiklusseadusega.

Kohustuslik kirjandus

Õppejõu poolt koostatud õppematerjal ja Liiklusseaduse paragrahvid: 16; 17; 33; 35; 36; 37; 49; 68.

Täpsustatud õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane teab:

 

1)miks liiklejate omavaheline suhtlemine on tähtis ja kuidas see toimub

2)agressiivsest liikluskäitumisest tulenevaid ohtusid

3)arvestada eri liiklejate rühmade käitumislaadi ja toimida selle kohaselt

4)et juhina:

-peab ta olema kaasliiklejatele nähtav

-peab tema tegevus olema kaasliiklejatele ennustatav

-peab ta oskama sobitada oma sõidukiirust liiklusvooluga

-tuleb sõidukiirust muuta sujuvalt

-tuleb osata näha liiklusolukordi ja liigelda liikluskorraldusvahendite kohaselt

-tuleb osata ennustada teiste liiklejate tegevust

-tuleb võtta arvesse liiklejate eri rühmade võimeid ja kalduvusi

-tuleb olla eriti tähelepanelik vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältida nende ohustamist ja neile kahju tekitamist

-peab ta mõistma suurte ja väikeste sõidukite erinevast ruumivajadusest tulenevaid raskusi

-peab ta olema valmis andma alarmsõidukitele sõidueesõigust ja mõistma algajate juhtide raskusi

5)kuidas mõjutab liikluskeskkond laste ohutust

6)millega on seotud laste probleemid liikluses

7)pöörata tähelepanu liikluskeskkonnale ja osata selgitada, kus enamasti ilmuvad lapsed ootamatult sõiduteele

8)laste tüüpilisi tegevusmalle

9)juhi ettevaatusabinõusid ja tegevust, kui tuleb mööduda vastutulevatest või pärisuunas liikuvatest jalakäijatest, jalgratturitest ja mopeedijuhtidest

10)juhi kohustusi jalakäijate ning jalgratturite kui vähekaitstud liiklejate suhtes:

-kõnniteel

-jalgrattateel

-sõiduteel

-õuealal

-hoovist väljasõidul

-teepeenral

-nende trammi ja bussi sisenemisel ning väljumisel

-reguleeritud ja reguleerimata ülekäigurajal ning jalgrattatee ületamise kohal

11)milline on sobiv sõiduviis ülekäiguraja ja jalgrattatee ületamisel mitmesuguse liiklustiheduse ja nähtavuse ning eri tee- ja ilmaolude korral

12)olukordi, kus juht on kohustatud teed andma jalgratturile ja mopeedijuhile

13)probleeme, mis tekivad liikluses:

-vanuritel

-kuulmishäiretega inimestel

-vaimsete puuetega inimestel

-liikumispuuetega inimestel.

14)arvestada liikumispuudega juhi eriõigustega ja selgitada teiste sõidukijuhtide õiget käitumist liikumispuudega juhi suhtes;

15) kuidas mõjutab sõiduki tehniline seisukord ja sõiduviis ümberkaudsete elanike ja teiste liiklejate heaolu ning tervist.

16) suuremõõtmeliste sõidukitega ja aeglaselt sõitvate sõidukitega kaasnevaid riske ning oskama neid ennetada

17)eritalituse sõidukitega kaasnevalt oma kohustusi ja tegevust.

 

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

Teema käsitlemist alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, seejärel järgneb aktiveeriv loeng mille käigus kasutatakse visualiseerimist. Loengut toetavad videofilmid. Loengu käigus toob õppejõud oma kogemusel põhinevaid näiteid liiklusest. Individuaalselt kontrollib õppejõud õpiväljundite saavutamist mooduli lõpus õpilasele esitatud küsimustiku põhjal.

T  1.6.

Sõiduki turvalisus

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Aine mahuline jagunemine

Vähemalt neli tundi millest üks on auditoorne.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”. Turvahalli külastus võib toimuda algastme koolituse jooksul.

Aine lühikirjeldus

Autotööstus areneb väga kiiresti. Sõidukite tootjad pööravad järjest suuremat rõhku sõidukite turvalisusele. Tehnikasaavutusi saavad juht ja sõitjad enda ohutuse suurendamiseks kasutada teades  sõidukis oleva turvavarustuse tööpõhimõtet ning kuidas turvavarustust õigesti kasutada.

Aine üldeesmärgid

 

Luua eeldused turvavarustuse õigeks kasutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks kasutada turvavarustust.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • mõistab auto kasutaja juhendiga tutvumise olulisust
  • teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine)
  • teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on enam motiveeritud turvvarustust kasutama
  • teab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse kasutamisele
  • teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid
  • teab nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundile
  • teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel
  • teab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.

Iseseisva töö sisu

Töö õppejõu poolt koostaud õppematerjaliga, Liiklusseadusega ja sõiduauto kasutusjuhendiga.

Kohustuslik kirjandus

Õpejõu poolt koostatud õppematerjal ja Liiklussaduse paragrahvid: 30; 33; 34; 73.

Täpsustatud õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane teab:

 

1)kuidas teostada sõiduki sõidueelset kontrolli ja valmistuda sõiduks;

2)mis kuulub auto varustusse ja kuidas seda kasutatakse

3)auto komplekti kuuluvaid ja lisatavaid turvaseadmeid ja nende kasutamise nõudeid

4)auto tulede, tahavaatepeeglite, ventilatsiooni, klaasi- ja istmesoojendi otstarvet

5)istme reguleerimisega seotut

6)auto juhtimisseadiste kasutamist

7)nõudeid rehvidele ja amortisaatoritele

8)nõudeid piduritele ja roolisüsteemile

9)tulede ehitust, korrasolekut ja reguleeritust:

10)sõidukile veose paigutamise ja kinnitamise osas veose nõuetekohast paigutamist, kinnitamist, katmist

11)aastaajaga seotud autohoolduse nõudeid ja vajadust

12)korralise hoolduse nõuet ja vajadust, hooldusraamatu kohase ja regulaarse hoolduse vajalikkust

13)sõiduki tehnilise ülevaatusega seonduvat

14) sõidukil esinevaid tehnorikkeid, mille puhul tuleb sõit katkestada

 

Pärast koolitust peab õpilane oskama kontrollida:

1)rehvi siserõhku ja seisukorda

2)tulede seisukorda ja tööd

3)õli ja vedelike tasapinda

4)peeglite asendit

5)näidikute ja hoiatustulede näitu

6)pidurite ja rooliseadme seisukorda ja tööd

7)sõiduki üldist seisukorda

 

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

Teema käsitlemist alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, seejärel järgneb aktiveeriv loeng mille käigus kasutatakse visualiseerimist. Loengut toetavad videofilmid. Loengu käigus toob õppejõud oma kogemusel põhinevaid näiteid liiklusest. Individuaalselt kontrollib õppejõud õpiväljundite saavutamist mooduli lõpus õpilasele esitatud küsimustiku põhjal.

 

T  1.7.

 

Inimene sõidukijuhina

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava algastme koolituse teooriaõppe 1. moodulisse.

Moodul 1 maht

Vähemalt kuus tundi millest kaks on auditoorsed.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud ained ” Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest” ja ” Iseseisvaks õppimiseks juhendamine”.

Aine lühikirjeldus

Inimestena oleme erinevad.  Erinevused võivad olla tingitud kaasasündinud teguritest (sugu, isiksuse omadused, impulsiivsus, kognitiivsed funktsioonid), elu jooksul välja kujunevatest teguritest (vanus, kogemused, hoiakud, väärtused, motiivid, iseloom jms) ning kiiresti muutuvatest asjaoludest (väsimus, tervislik seisund, emotsioonid, joove jms).  Arutletakse selle üle, kuidas nendest teguritest tulenevat negatiivsed mõju juhi käitumisele saab vältida.

Aine üldeesmärgid

 

Luua eeldused mõistmaks erineva liikluskäitumise põhjuseid, saada teadlikuks enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavatest tugevatest ja nõrkadest külgedest.  Luua eeldused strateegiate väljatöötamiseks neid kahjulikke mõjusid vähendada.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;

·         teab kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov)  mõjutavad juhi käitumist;

  • teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
  • on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;
  • on rohkem motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises.

Iseseisva töö sisu

Töö õppejõu poolt koostatud õppmaterjaliga. Õpilane töötab välja enda jaoks strateegia, isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks.

Kohustuslik kirjandus

Õppejõu poolt koostatud õppematerjal.

Täpsustatud õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane teab:

 

1)psühhofüsioloogilisi tegureid, millest sõltub juhi ohutu tegevus

2)kuidas hinnata oma võimeid autojuhina

3)et juht vastutab selle eest, millises psüühilises ja füüsilises seisundis ta alustab või jätkab sõitu

4)milline on sisetunnetuse olemus ja kuidas ta areneb kui juhtimistegevuse hõlbustaja

5)kuidas kujuneb juhil autokäsitsemistunnetus, nägemistunnetus ja teetunnetus

6)millised tegurid (isikuomadused) mõjutavad juhi toimetulekut liikluses:

-juhi püsiomadused (psüühilised võimed e. kaasasündinud omadused)

-juhi muutuvad omadused (nt sõidukogemus, koolitus, vanus)

-vahelduvad tegurid (nt väsimus, meeleolu, haigus)

7)miks inimesel tuleb saavutada teatav intellektuaalne ja emotsionaalne küpsus, et vastata hea liikluskäitumise nõuetele

8)millist osa etendavad liikluskäitumises järgmised tegurid ja kuidas need mõjutavad liikluskeskkonda ning liiklusohutust:

-identiteet ja ideaal

-reaalsustaju

-oma võimete tundmine

-enesekontroll

-vastutustunne

9)kolme tegurit (täielik egoism – liiklusreeglite järgimine – ettenägelikkus) isiku arengus ja seda, kuidas need avalduvad liikluses

10)noorte mees- ja naisjuhtide enesehinnangu kohase ja tegeliku sõiduoskuse erinevusi

11)miks võivad liikluses põhjustada negatiivseid ilminguid:

-impulsiivsus;

-agressiivsus;

-oma mina rõhutamine;

-ametialase või isikliku positsiooni rõhutamine;

-pingeseisund;

-negatiivne hoiak;

-hädaldamine.

12)stressiseisundi olemust ja kirjeldada:

-mis on stressiseisund;

-põhimõttelist seost stressi ja töövõime vahel;

-stressiseisundite tüüpe.

13)millest tekib noortel grupisurve;

14)kuidas grupisurve võib viia liiklusõnnetuseni;

15)nende inimeste olulisi isikuomadusi, kes alluvad kergesti grupi survel

16)millist positiivset mõju teiste inimeste käitumisele avaldab hea eeskuju

17)millised tundemärgid teatavad juhile tema väsimusest

18)millal on juhil keelatud sõitu jätkata

19)kuidas juht saab sõidu ajal väsimusest üle

20)kuidas alkohol mõjutab juhtimist ja käitumist

-vead liiklusolukordade ennustamisel

-reaktsiooniaja pikenemine

-koordinatsioonivõime nõrgenemine

-kiire väsimine

-nägemisteravuse vähenemine ja nähtavusala ahenemine

21)autojuhtimisvõime sõltuvust vere alkoholisisaldusest

22)alkoholi tarvitamise tagajärgi liikluses

23)milline on ravimite mõju juhile

24)millist mõju avaldavad juhile narkootilised ained

25)kuidas mõjutab haigusseisund auto juhtimisvõimet

 

Õpetamise meetodid ja õpiväljundite saavutamise kontrollimine

Teema käsitlemist alustatakse eesmärkide püstitamisega ja õpiväljundite tutvustamisega, seejärel järgneb aktiveeriv loeng mille käigus kasutatakse visualiseerimist. Loengut toetavad videofilmid. Loengu käigus toob õppejõud oma kogemusel põhinevaid näiteid liiklusest. Individuaalselt kontrollib õppejõud õpiväljundite saavutamist mooduli lõpus õpilasele esitatud küsimustiku põhjal.

     

 

T 2.1.

 

Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites

Koht õppekavas

Aine kuulub õppekava  algastme koolituse teooriaõppe 2. moodulisse.

Aine mahuline jagunemine

Vähemalt kuus tundi, millest kaks on auditoorsed.

Aine läbimise eeltingimused

Läbitud teooriaõppe 1. moodul.

Aine lühikirjeldus

Üheks ohutu liiklemise eelduseks on valida teel otse sõites ja manöövri sooritamisel õige asukoht.  Omandatakse sõidu alustamise ja sõiduki asukoha valikuga seonduvad reeglid. Arutletakse, kuidas tagada sõidu alustamisel ohutus, milliseid ettevalmistusi tuleb sõiduks teha, millised on tee erinevad osad ja nende otstarbed; mille järgi ära tunda eraldi rada ühissõidukile, kergliiklejatele jms; kui sõiduradasid on mitu, siis milline rada valida; kuidas saab juht õige paiknemisega teel riske vältida. Analüüsitakse sõiduki asukohaga sõites  seotud liiklusõnnetuste tekke põhjuseid ja  kuidas neid  oleks saanud ära hoida.

 

Aine üldeesmärgid

 

Luua eeldused sõitmisel õige asukoha valikuks vajalike teadmiste kujunemiseks ja motivatsiooni suurenemiseks sõidu planeerimisega riske vältida ning keskkonda säästa.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

  • teab kuidas sõitu ohutult alustada;
  • teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;
  • teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;
  • teab kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;
  • on rohkem motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima. 

Iseseisva töö sisu

Töö õppejõu poolt koostatud õppematerjaliga ja Liiklusseadusega.

Kohustuslik kirjandus

Õppejõu poolt koostatud õppematerjal ja Liiklusseaduse paragrahvid: 17; 39; 45; 48; 49; 64; 88; 90.

Täpsustatud õpiväljundid

Sõiduks valmistumine.

Pärast koolitust õpilane oskab:

1)valmistuda sõiduks juhina

2)kontrollida enne sõitma hakkamist ja sõidu ajal sõiduki vastavust ohutusnõuetele

3)arvestada liiklus-, tee- ja ilmaoludega

4)enne sõitu kavandada oma sõiduteekonda ja arvesse võtta selle iseärasusi

Juhi märguanded.

Pärast koolitust õpilane teab:

1)millal ja kuidas võib juht anda märguannet helisignaaliga

2)millal ja kuidas võib juht anda märku tulede vilgutamisega

3)kuidas antakse suunamärku sõidu alustamisel sõidutee servast, pöördel, sõiduraja vahetamisel ja muude manöövrite korral

4)millal tuleb kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka

5)kuidas muuta peatumismärguanne pidurdamisel paremini märgatavaks

6)miks peab juht lisaks juhimärguandele ka veenduma oma järgneva tegevuse ohutuses

Sõidu alustamine.

Pärast koolitust õpilane oskab:

1)jälgida tagant lähenejaid ja ennustada nende tegevust

2)enne sõidu alustamist koostada hangitud informatsiooni põhjal tegevuskava, näidata suunamärguannet ja olla oma tegevuses teistele liiklejatele m&o



Copyright © Aqaris Consult OÜ 2006-2007, All Rights Reserved.
Kodulehe esitluseks ja sisu haldamiseks kasutatakse Aqaris CMS-i/Website runs and content managed on Aqaris CMS.